Äripäeva raadio

24.06.26 Ükssarvikute kasvulava. Liina Laas: väljast sätitud firmadel on kapoti all tihti täielik kaos

Kuigi väljapoole võib paista, müük sujub õlitatult ja tehingud muudkui tulevad, on tegelikkus suletud uste taga sageli hoopis teistsugune. Idufirma Knowzilla asutaja Liina Laas avastas selle ehmatava tõsiasja, kui tegi oma uue platvormi arendamiseks põhjaliku eeltöö ja rääkis ligi 150 müügijuhiga üle Euroopa. „Väga üllatav oli see, et isegi väga suurtel organisatsioonidel pole tegelikult head müügiprotsessi paigas. Me vaatame kõrvalt, et oh, kõigil läheb hästi ja müük jookseb, aga tegelikult on seal kapoti all tihti täielik kaos,“ tunnistab Laas saates „Ükssarvikute kasvulava“. Laasi sõnul on selline kaose varjamine ja süsteemitus eriti ohtlik uute töötajate värbamisel. Müügiinimeste kiire voolavus on idufirmadele tohutu kulu. „Kui võtad müügiinimese tööle, siis kõigepealt ta õpib. Kui ta hakkama ei saa ja sa pead ta välja vahetama, on see ettevõttele ligi 50 000eurone kulu. Ometi ei raatsita tihti panustada korralikku juhendamisse ja uute talentide motivatsioon raugeb kiiresti,“ selgitab pikaaegse kogemusega iduettevõtja. Eestis kipub Laasi hinnangul lisaks protsesside puudumisele kummitama ka sündroom, mida ta nimetab „Schrödingeri tooteks“ – ehitatakse valmis küll suurepärane asi, kuid eeldatakse, et kliendid tulevad ja ostavad seda ise, ilma et keegi peaks reaalselt müügitööd tegema. Saates „Ükssarvikute kasvulava“ räägib Laas põhjalikumalt, kuidas tehisintellektil põhinev platvorm Knowzilla aitab seda müügikaost korrastada, toimides uutele müüjatele reaalsete „lahinguolukordade" simulaatorina. Lisaks jagab Laas oma õppetunde ükssarvikust Deel, kus ta ehitas nullist üles ja juhtis Ida-Euroopa regiooni müügimeeskonda. Saatekülaline on Knowzilla asutaja Liina Laas. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Liina Laas.

24.06.26 Finantsuudised fookuses. Eksperdid annavad nõu, kuidas valmistuda ebastabiilseks maailmaks

Kuidas teha geopoliitiliste pingete taustal investeerimisotsuseid ja millised tulevikustsenaariumid tasub läbi mängida, jagasid lähemalt selle valdkonda asjatundjad. Seekordne Äripäeva raadio saade “Finantsuudised fookuses” viib kuulajad Pärnu finantskonverentsile, kus kõlasid kaks sisukat arutelu Eesti majanduse hetkeseisust ja tulevikust. Ühes vestluses otsitakse vastust küsimusele, kas Leedu on Eestist tõepoolest möödunud või sõltub järeldus valitud mõõdikust. Teises arutelus vaadatakse otsa maailmale, kus geopoliitiline ebakindlus on saanud uueks normaalsuseks, ning arutletakse, milliseid otsuseid peavad juhid ja finantsjuhid sellises keskkonnas tegema. Saate esimeses osas annab Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognooside allosakonna juhataja Rasmus Kattai ülevaate Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Juttu tuleb sellest, mida näitavad erinevad SKP mõõdikud, kuidas on muutunud inimeste ostujõud, miks võib Leedu ja Eesti võrdlemine anda vastukäivaid tulemusi ning millest sõltub Eesti majanduskasv lähiaastatel. Samuti puudutatakse investeeringute tõhusust, riigirahanduse väljakutseid ja ebakindluse mõju ettevõtete otsustele. Saate teises osas arutletakse selle üle, millisteks tulevikustsenaariumideks peaksid ettevõtted ja finantsjuhid valmistuma. Vestlusringi juhib Invego finantsjuht Tõnis Teinemaa ning oma vaateid jagavad Ukraina-Eesti kaitsetehnoloogiaettevõtte Farsight Vision strateegiliste partnerlussuhete juht ja endine Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien, maailma ühe suurema kindlustusmaakleri Howden Eesti partner Mart Mere ning INVL Family Office’i investeerimisstrateeg Rait Kondor. Kõne alla tulevad geopoliitilised pinged, investeerimisotsuste tegemine määramatus keskkonnas, küber- ja kindlustusriskid, Eesti konkurentsieelised, demograafilised väljakutsed ning see, kuidas hoida pikaajalist vaadet ajal, mil järgmise kriisi saabumist on võimatu ennustada. Saatejuht on Paavo Siimann. Fotol Rasmus Kattai. Autor: Raul Mee

23.06.26 Eetris on ehitusuudised: Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Ma mõtlesin, et väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma asjad valmis ja siis viis aastat oleks seal võililled teisel pool Iklat, sõnas Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak Rail Baltica perspektiivi kohta saates "Eetris on ehitusuudised". Saates tuli juttu Eesti ehitusturu seisust praegu: hoonete ehitusest, taristuehitusest. Kas turul on töö lõppemas või on just juurde tulemas? Teemaks tuli ka peatöövõtjate omavaheline konkurents. Kas neid on liiga palju? Lisaks tulid kõne alla julgeolekualased ehitused. Ja loomulikult Rail Baltica: mis seda ees ootab? Pohlak tegi Eesti ehitusturu prognoosi 2027 ja ostuas, mis saab siis, kui Ukraina sõda peaks lõppema? Saates küsis Siim Sultson. Fotol (pildistas Siim Sultson) on Tarmo Pohlak.

20.05.26 Energiatund. Tuuleparkide rajajad lisavad panuseid. “Üks täiendav keskmine brutopalk inimestele pangaarvele juurde”

Kuigi energiaettevõtete hinnangul on vastuseis tuuleparkide rajamisele võrreldes eelmise aastaga veidi leebunud, otsitakse protsesside kiirendamiseks pidevalt uusi võimalusi ning värskendatakse kohalikele pakutavaid hüvesid. Mai alguses vesinikutootja Northern Europe Energy grupiga memorandumi sõlminud tuuleenergia arendaja Vindr Balticu juht Marko Viiding ütleb saates “Energiatund”, et nad on valmis kohalikele pakkuma laias valikus teenuseid ja ka raha. “Olles rääkinud inimestega erinevates Eesti piirkondades oleme jõudnud arusaamale, et soodsam elekter tegelikult ei ole võluvits,” sõnastab Viiding. Tihti tuleb tema sõnul välja hoopis et näiteks teede korrashoid, tolmukattega tee asfaldi alla panemine või siis hoopis armastatud järveäärse puhkekoha korrastamine on tegevused, mida kohalikud soovivad. Lisaks ei välista Vindr ka inimestele maksmist. “See, et inimesed näevad, et nende pangaarvele tuleb kasvõi näiteks üks täiendav Eesti keskmine brutopalk juurde lisaks kõigele muule.” Taastuvenergiatootja Sunly maajuht Klaus Pilar märgib samuti et kogukonnaga kohe dialoogi astumine ja nende ärakuulamine on kriitiliselt tähtis. “Meie põhiline lähenemine on, et kogukond ise ütleks, mis on need murekohad, mida võiks lahendada, neid Tallinna kontoris välja ei mõtle.” Küll aga räägib Sunly kogemus Pilari sõnul seda, et suures plaanis on just soodsam elekter see, mis on olulisim. “Oleme teinud erinevaid investeeringuid, mis kogukonnad on soovinud, aga suures pildis, mis lõpuks välja joonistub ja mis me ka avalike arvamuste küsitlustes kõige rohkem välja tuleb, on soodne elekter.” Saade keskendub tuuleparkide arendamisele Eestis ja analüüb protsessi läbi energeetikaettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö. Saate peamised teemad on pikaajalised elektri müügilepingud (PPA) ning arendajate strateegiad kohalike elanike poolehoiu võitmiseks. Arutelu rõhutab, et edukas taastuvenergia arendamine nõuab läbipaistvat infovahetust ja kohaliku tasandi majanduslikku kasu. Lisaks Marko Viidingule ja Klaus Pilarile annab oma kommentaari saate teise osa alguses ka Viljandi valla ehitusosakonna juht Evelin Orik. Viljandi valda soovib tuuleparki rajada Vindr. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol plakat tuulikute vastasest tagasihoidlkust meeleavaldusest eelmisel aaatal Väike-Maarjas. Foto autor: Liis Treimann.

22.06.26 Tööstusuudised eetris. Tööstusel pole luksust mõelda, et praktikant võtab ära kellegi tööaja

Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noorte karjäärivalikutes. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda praktikakohti ja hoida tööstusettevõtteid pildil. Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juhi Ander Sile on viimastel aastatel ja kitsamalt kevadeti näinud, et aktiivsed ettevõtted pöörduvad ise enne lõpetamisi kooli poole, et tutvuda noortega ja kutsuda neid tööle. “See on ikka nii, et mida rohkem majandus tõuseb, seda aktiivsemalt tulevad ka ettevõtted meie juurde,” selgitab Sile. “Kahjuks on siin üks suur “aga”. Meil ei ole nii palju noori [pakkuda, nagu turg vajaks],” sõnab Sile. “Kui võtta näiteks CNC-metallilõikepingi õpe, siis sellel alal lõpetab meil tänavu ainult kuus noort. Valdkonna tutvustamine ja erialade reklaam on see, mida peaks noortele rohkem tegema.” Valdkonna turundamiseks ja reklaamiseks on Sile sõnul mitu võimalust ning viimastel aastatel on tema hinnangul suurt rolli mänginud näiteks Inseneriakadeemia. “On erinevaid õpitubasid või avatud tehaste päev, aga palju tegevusi on seotud just Inseneriakadeemiaga. Kindlasti on inseneeria populariseerimisel kaasa aidanud.” Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul on siiski suur mure see, et otse koolipingist ei soovita noort tööle võtta. “Koolis olevat noort või koolist tulevat noort ei kipu ettevõtted tööle võtma. Pigem soovitakse kohe 3‒5aastase kogemusega spetsialisti,” märkis Haran. “Kust need 3‒5aastase kogemusega inimesed tulevad, kui neile võimalust ei anta? Siin peavad ettevõtted natuke peeglisse vaatama ja looma võimalused, et tööjõud meil pika aja vältel päriselt tekiks. Noortele tuleb need võimalused anda nii praktikakohtade loomise kui ka esimese töökoha pakkumise kaudu,” ütles ta. Haran selgitas, et kui ettevõtted soovivad tulevikus olla tööjõu jaoks konkurentsivõimelised ja tagada, et inimesed sooviksid nende juurde tööle tulla, siis tuleks noorte värbamisega ja kuvandi loomisega tegelema hakata juba varakult. Masinatööstuse liidu juht selgitas, et ettevõtted on erinevad, mõned on praktikaprogrammide läbiviimiseks määranud eraldi vastutajad ja mõnedes ettevõtetes ei soovita üldse praktikante võtta. “Teised võib-olla tõesti ei vaata seda veel sellise pilguga ja pigem nähakse seda kui segavat faktorit, et keegi peab ju selle noorega tegelema, teda juhendama ning see võtab ära kellegi tööaja,” tõi Haran näiteks. Harani sõnul peaks praktika olema väärtuslik kogemus, sest noore inimese kogemus ühes ettevõttes võib kujundada terve tööstusharu mainet. “Paraku on nii, et üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu meepoti. Sellega tuleb olla hoolas, kuidas sa [praktikat] pakud ja kuidas sa noortega hakkama saad. Lõpuks sa ei esinda ainult enda tehast, vaid kogu sektorit. Ja muljed on kerged tekkima,” märkis Haran. Saadet juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Andri Haran ja Ander Sile. Autor: Harro Puusild