Avalinn podcast

Toidusalud, miks ja mis need on?

Linnas üha enam kõneainet pakkuv linnaaiandus võib pealtnäha tunduda segane: ühed räägivad kogukonnaaedadest, teised toidusaludest, kolmandad õppe- või tarbeaedadest. Mida need kõik tähendavad ja miks neid linna vaja on? Selles saates teevad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsialistid Maria Derlõš ja Jaanika Altraja kõik puust ja punaseks ette. Juttu tuleb nii linnaelanikke ühendavatest kogukonnaaedadest, hariduslikest õppeaedade lahendustest kui ka toidusalu ideest, mis toob linna rohkem elurikkust, värsket toitu ja kogukonnatunnet. Lisaks jagavad nad oma kogemusi linnakorilusest ning avavad, millised projektid juba Tallinnas olemas on ja mis alles plaanis. Saates mainitud linnaaianduse sündmused leiad siit: https://www.tallinn.ee/et/linnaaiandus-sundmused __________________________ Toidusalud ja linnaaiandus toetavad ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 2 "kaotada nälg", 3 "hea tervis ja heaolu", 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" saavutamist.

Raha ja rahvas – kuidas kujundada linna?

Kas oled mõelnud, milline idee võiks muuta sinu kodulinnaosa veel paremaks elupaigaks? Tallinna kaasava eelarve toel on ellu viidud juba mitmeid inspireerivaid projekte: Kristiines on rajatud Tildri minimets, Haaberstis kogukonnasaun, Mustamäel puuviljaaiad. Need on vaid mõned näited, kuidas linlaste ideed saavad tegelikkuseks. Samas on kogemusi, mis on jätnud mõruda meki, nagu Kass Augusti promenaad. See on õigustatult tekitanud küsimuse: kas meie hääl loeb ja kas linn võtab elanike soove päriselt arvesse? Stuudios on Aksel Part, Tallinna linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja ja Lea Vutt, „Koos loodud linna“ projektijuht, kes räägivad, kuidas igaüks meist saab linna arengusse panustada. Ühtlasi avame, mis saab ideedest, mis kohe ellu ei viida ning kas ja kuidas linn nende juurde hiljem tagasi tuleb. Uurime ka, millised on sel aastal kõige inspireerivamad ettepanekud ja millise idee saatekülalised ise homne päev teoks teeksid, kui see võimalik oleks. PS - sel aastal leiab hääletuselt hulgaliselt põnevaid mõtteid: kogukondlikud pitsaahjud, täiskasvanute mänguväljakud, sensoorse ja vertikaalse lahendusega mängualad, kunstiruumid, infotahvlite ja audiogiididega jalutusteed, madalamad äärekivid ja palju muud. Leia oma lemmikidee ja anna hääl juba täna, sest hääletus on avatud 22. septembrini 2025, võitjad kuulutatakse välja 30. septembril 2025. Hääletama - tallinn.ee/et/koosloodudlinn/anna-oma-haal _______________ Kaasav linnaruum toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 "sooline võrdõiguslikkus", 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", sest koos loodud linnaruum ei ole ainult parem linn elamiseks, vaid ka praktiline tööriist sotsiaalse õigluse, tervise ja keskkonnahoidliku tuleviku kujundamiseks.

Linnahall - kas koos või ilma selleta?

Igal hoonel on oma lugu, aga mis lugu on Linnahallil? Koht, kus peeti maailmatasemel kontserte ja spordiüritusi, aga mis on viimastel aastatel seisnud tühjana, olles korraga nii pinnuks silmis kui ka omaette arhitektuuripärl. Kas Linnahall on hääbuv reliikvia või ootab teda uus hingamine? Kas tegemist on unustatud mälestise või hoopis tuleviku võimalusega? Selle üle arutlevad Tallinna Linnaplaneerimise Ametist Ann Kristiin Eintson, Ruuben-Jaan Rekkor ning Triin Tõrs-Ojari. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. ___________ Linnahall kui osa elavast linnaruumist toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „säästev tootmine ja tarbimine“, 13 „kliimameetmed“ ja 15 „elurikkus ja maismaa ökosüsteemid“. Avalik ruum, mis sünnib inimestele ja koos inimestega, ei ole lihtsalt arhitektuur, vaid ka võimalus vähendada keskkonnajalajälge, tugevdada kogukondi ja anda uut elu juba olemasolevale keskkonnale.

Saun keset linna - kellele kuulub avalik ruum?

Kujuta ette: Tallinna kesklinn, Linnahalli taga mere ääres, metsik loodus... ja seal, täiesti päriselt, aurab üks tagasihoidlik, aga mitmekordselt auhinnatud avalik saunake. Saun, millel on ka tähenduslik sümbol unistusest, mis sai reaalsuseks läbi kodanikualgatuse. Episoodis räägime Logi sauna sünnist ja elust. Külas on Liina-Liis Urke, üks neljast sauna loojast, kes jagab: * kuidas disainiti ruum, mis mõjub nagu väike ime linna südames * mida tähendab tegutseda kodanikualgatusena avalikus ruumis * miks metsikus linnaruumis peitub tohutu potentsiaal * miks unistamine ja valjult rääkimine on kõige esimene samm muutuse loomiseks Head leili! Saadet juhtis Mariliis Niinemägi. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. __________________ Logi saun kui osa elavast linnaruumist toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 „sooline võrdõiguslikkus“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 13 „kliimameetmed“ ja 15 „elurikkus ja maismaa ökosüsteemid“, sest just avalik ruum, mis on loodud inimestele ja koos inimestega kannab sotsiaalse õigluse tunnet.

Linnaruum sünnib koostöös, aga kellega ja kellele?

Tänapäevane linnaplaneerimine ei ole vaid arhitektide ja planeerijate pärusmaa, vaid üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas kaasata linnaelanikke ja erinevaid naabruskondi, et luua ruumi, mis vastab inimeste soovidele ja vajadustele. Selles taskuhäälingus muljetavad: *Lea Vutt, „Koos loodud linna“ projekti eestvedaja, kes avab, mida tähendab kaasav linnaruum, millised on Tallinna elanike ootused ning kuidas mängulisuse säilitamine hinges võib inspireerida linna arengut. *Maarja Matteus, Hundipea kogukonnajuht, kes tutvustab, kuidas endisest tööstusalast on kujunemas kaasaegne merele avatud linnaruum. Maarja räägib, millised on tänapäevased ruumiloome põhimõtted, milliseid uuringuid nad läbi viivad, kust ammutatakse inspiratsiooni Hundipea loomisel ja kelle vajadusi uue linnaosa sündimisel silmas peetakse. Saadet juhtis linnakeskkonna disainer Hanna Veske. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. _______________ Kaasav linnaruum toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 "sooline võrdõiguslikkus", 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", sest koos loodud linnaruum ei ole ainult parem linn elamiseks, vaid ka praktiline tööriist sotsiaalse õigluse, tervise ja keskkonnahoidliku tuleviku kujundamiseks.