EestiEest.com portaali veebiraadio

Weebiraadio"Lihtsalt&Keerutamata" 91. saade- Rahvas kui tegelik opositsioon (Treiler)

SAADE KUULATAV JA VAADATAV AINULThttps://www.patreon.com/weebiraadiohttps://www.blurbay.com/mariomaripuuSaates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Kertu Luiskajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet Saates külas Moraalne Kompass Elvis Brauerja Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma ja pikaaegne koolijuht Märt SultsSaadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario MaripuuSelles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.Rahvas kui tegelik opositsioon.Palju on räägitud sellest, et nii vastanduvad suurriigid kui ka riikides võimul olevad erakonnad – nii vasak- kui parempoolsed –, keda väidetavalt seovad ka omavahel vabamüürlus või erinevad ordud, mängivad omavahel kokku ning päeva lõpuks on tegelikuks opositsiooniks ja kannatajaks ikkagi valitsetav rahvas.Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.

Toomas Pauri intervjuu Lempit Sillaga ühiskonnast, perest ja demokraatiast

# TSIVILISATSIOON 21. SAJANDIL – MÕTLEMISE VÄLJAKUTSE### Toomas Pauri intervjuu Lempit Sillaga ühiskonnast, perest ja demokraatiastToomas Pauri saates oli külaliseks **Lempit Silla**, kes rääkis oma uuest raamatust ning laiemalt Eesti ühiskonna probleemidest – alates haridusest ja pereelust kuni poliitika ja demokraatia toimimiseni.Vestlus puudutas mitmeid valdkondi, kuid keskne idee jäi samaks:**ühiskond muutub ainult siis, kui inimesed julgevad mõelda ja küsida.**---## Raamat, mis kutsub mõtlemaSilla tutvustas oma raamatut, mille algne pealkiri oli **„Tsivilisatsioonide hukk“**, kuid mis ilmus lõpuks nime all **„Tsivilisatsioon 21. sajand“**.Raamatu eesmärk ei ole pelgalt analüüsida ühiskonda, vaid panna inimesed **kriitiliselt mõtlema**.Silla sõnul käsitleb teos keerulisi sotsiaalseid ja psühholoogilisi mustreid – manipulatsiooni, ebaõiglust ja võimusuhteid – lihtsas ja arusaadavas keeles. Raamatus on olulisel kohal ka autori isiklikud kogemused, mis aitavad lugejal mõista, kuidas süsteemid päriselus toimivad.---## Haridussüsteem ja kriitilise mõtlemise puudusVestluses tuli terava kriitika alla ka Eesti haridussüsteem.Silla hinnangul õpetab tänane kool pigem **alluvust kui kriitilist mõtlemist**. Tema sõnul peaks haridus olema praktilisem ning arendama kodanikuaktiivsust.Ta rõhutas, et õppimine ei tohiks piirduda ainult lastega – ka **vanemad vajavad teadmisi**, mis aitaksid neil paremini mõista ühiskonda ja kasvatada teadlikke kodanikke.---## Pereelu ja noorte väljakutsedSaates räägiti pikemalt ka **pereväärtustest ja suhetest**.Silla sõnul seisavad paljud pered silmitsi keeruliste probleemidega: lahutused, sõltuvused ja sotsiaalsed pinged. Ta rõhutas, et vanemate käitumine mõjutab otseselt laste tulevikku.Vestluses tõstatati küsimus, kas Eesti sotsiaalsed süsteemid – näiteks **lastekaitse** – toimivad alati nii, nagu peaksid.---## Sotsiaalsed probleemid ja sõltuvusedSilla juhtis tähelepanu ka kasvavatele probleemidele, nagu **narkootikumide ja alkoholi levik**.Võrdlusena toodi esile Soome, kus tema hinnangul toimivad mitmed sotsiaalsed struktuurid tõhusamalt. Silla arvates vajab Eesti süsteem reforme, mis aitaksid parandada inimeste heaolu ja vähendada sotsiaalseid probleeme.---## Valimissüsteem ja demokraatiaVestluses puudutati ka Eesti poliitilist süsteemi.Silla kritiseeris **e-hääletust**, mida ta peab ebapiisavalt läbipaistvaks. Tema sõnul peaks valimissüsteem olema selline, et inimesed saaksid selles täielikult usaldada.Ta kutsus inimesi üles tegema **teadlikke poliitilisi valikuid** ning jälgima kriitiliselt riigi otsuseid.---## Poliitiline vastutus ja meedia mõjuSilla hinnangul on demokraatia aluseks **ausus ja läbipaistvus**.Tema sõnul on Eestis sageli näha poliitikute vähest vastutust ning massimeedia suurt mõju avalikule arvamusele. Ta rõhutas, et eriti noored poliitikud peaksid õppima vastutama oma otsuste eest.Silla sõnum oli selge:**kodanikud peavad julgelt seisma oma õiguste ja tõe eest.**---## Pika abielu kogemusVestlus puudutas ka isiklikke teemasid.Silla rääkis oma pikaajalisest abielust ning rõhutas, et tugeva suhte aluseks on **vastastikune austus ja toetus**. Konfliktide rahumeelne lahendamine aitab vältida perede lagunemist ja annab lastele stabiilse keskkonna.---## Raamat laiemale maailmaleSaate lõpus räägiti raamatu levikust.Teos on plaanis teha kättesaadavaks **eesti keeles ning hiljem ka teistes keeltes**, et selle ideed jõuaksid võimalikult paljude lugejateni.---## Mõtlemine kui ühiskonna muutmise alusIntervjuu keskne sõnum oli lihtne.Ühiskonna probleemid ei lahene iseenesest.Need lahenevad siis, kui inimesed **mõtlevad, küsivad ja tegutsevad**.Just seda soovib Lempit Silla oma raamatuga esile kutsuda.

Stuudios Raivo Paala ja Toomas Paur – arutelu Eesti 1992. aasta rahareformist

# KROONI SÜND JA VARJUD### Stuudios Raivo Paala ja Toomas Paur – arutelu Eesti 1992. aasta rahareformistRaivo Paala ja Toomas Pauri vestlussaade keskendus ühele Eesti lähiajaloo kõige olulisemale ja samas vastuolulisemale sündmusele – **1992. aasta rahareformile**.Arutelu käsitles mitte ainult krooni sündi ja rubla kadumist, vaid ka küsimusi, mis on saatnud seda perioodi üle kolme aastakümne: **raha liikumine, poliitilised otsused, panganduse kriisid ja võimalikud varjatud kokkulepped**.Saate toon oli selge – Eesti taasiseseisvumise algusaastad olid täis suuri otsuseid, kuid ka palju küsimusi, millele pole siiani kõiki vastuseid.---## Rahareform – Eesti majandusliku iseseisvuse hetk1992. aasta rahareform tähendas Nõukogude rubla asendamist Eesti krooniga.See oli **sümboolne ja praktiline samm**, mis kinnitas Eesti majanduslikku iseseisvust.Saates meenutati, et Eesti Panga varahoidlates oli toona umbes **6,2 miljardit rubla**, mille väärtuseks hinnati ligikaudu **60 miljonit USA dollarit**. Just nende vahendite ja reservide ümber hakkasid tekkima mitmed küsimused.---## Kahtlased tehingud ja üleminekuaja segadusArutelu keskendus ka kahtlustele, et üleminekuperioodil toimus Eesti finantssüsteemis tehinguid, mille läbipaistvus on siiani vaidluse all.Saates räägiti võimalikest juhtumitest, kus **rubla müük ja pangatehingud** võisid toimuda skeemide kaudu, milles osalesid inimesed, kellel olid sidemed nõukogudeaegsete struktuuridega.Üleminek ühest majandussüsteemist teise oli kiire – ja sageli ka **õiguslikult ebamäärane**.---## Eesti ja Venemaa kokkulepped rubla küsimusesVestluses puudutati ka Eesti ja Venemaa vahelisi kokkuleppeid rubla saatuse üle.Selle tulemusena **viidi rublareservid tagasi Venemaa keskpanka**, mis oli osa laiemast finantskorraldusest pärast Nõukogude Liidu lagunemist.Küsimus, mis saates kõlas:kas kõik otsused tehti täieliku läbipaistvusega?---## Poliitilised vastasseisudSaates kritiseeriti ka toonaste riigijuhtide otsuseid. Arutelu käigus mainiti näiteks **Mart Laari ja Siim Kallase** rolli rahareformi ja finantsotsuste kujundamisel.Samuti arutati võimalust, et nõukogudeaegsed võrgustikud, sealhulgas **endised julgeolekustruktuurid**, püüdsid säilitada oma mõju ka taasiseseisvunud Eestis.See oli aeg, mil poliitika ja majandus olid tihedalt põimunud.---## Rahareformi komitee ja õiguslikud küsimusedRahareformi läbiviimise eest vastutanud komitee tegevus oli samuti arutelu keskmes.Saates tõstatati küsimus, kas kõik otsused olid täielikult kooskõlas tol ajal kehtivate seaduste ja uue põhiseaduse põhimõtetega.Üleminekuaeg tõi kaasa olukorra, kus **otsused tuli teha kiiresti**, kuid õiguslik raamistik alles kujunes.---## Lennart Meri hoiatusArutelu käigus meenutati ka president **Lennart Meri** 1997. aasta hoiatust.Meri rääkis võimalusest, et riigis võib kujuneda **“huvikruppide diktatuur”** – mitte klassikaline diktatuur, vaid süsteem, kus otsuseid mõjutavad kitsad mõjuvõrgustikud.See mõte kõlas saates kui hoiatus ka tänapäeva poliitikale.---## Panganduskriis ja kommertspangadVestluses käsitleti ka 1990. aastate alguse panganduskriise.Eriti toodi esile **Tartu Kommertspanga** ja teiste pankade kokkuvarisemine, mis tekitas ühiskonnas suuri kaotusi ja küsimusi pankade juhtimise ning järelevalve kohta.Need sündmused jätsid sügava jälje Eesti finantssüsteemi kujunemisse.---## Estonia tragöödia ja vastamata küsimusedSaates puudutati ka **parvlaev Estonia hukku**, mis on üks Eesti ajaloo traagilisemaid sündmusi.Arutelu käigus mainiti spekulatsioone võimaliku militaarse kauba transpordi kohta ning viidati uurijate, sealhulgas **Markus Kurmi**, tõstatatud küsimustele.Teema tõi esile laiemad küsimused ametlike versioonide ja alternatiivsete uurimiste vahel.---## Ajalugu, mida tuleb jätkuvalt uuridaSaate keskne mõte oli, et Eesti taasiseseisvumise algusaastad olid keeruline aeg, mil riik pidi tegema kiireid otsuseid.

Toomas Pauri autorisaates rääkis Iraani poliitikast Andrus Sukles osa 2

# LÄHIS-IDA TÕDE JA PROPAGANDA### Toomas Pauri autorisaates rääkis Iraani poliitikast Andrus SuklesToomas Pauri autorisaates oli seekord külaliseks **Andrus Sukles**, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi Iraani lähiajaloost ning Lähis-Ida poliitikast. Vestlus keskendus eelkõige **Iraani ja USA suhete keerukusele**, tuumaprogrammile, sanktsioonidele ning geopoliitilistele jõumängudele, mis kujundavad kogu piirkonna tulevikku.---## USA surve ja Iraani vastupanuSaates käsitleti USA ja Iraani pikaajalist konflikti. Arutelu keskmes oli **Donald Trumpi administratsiooni poliitika**, mille eesmärgiks oli Iraani majanduslik ja sõjaline surve alla panemine.Strategia põhines eeldusel, et tugev surve sunnib Iraani lõpuks järele andma.Sukles aga rõhutas, et see arvestus ei pruugi toimida. Iraani ühiskond ja poliitiline süsteem on ajalooliselt harjunud **vastupanu ja survega**, mistõttu ei pruugi sanktsioonid ja poliitiline isolatsioon tuua oodatud tulemust.---## Lääne arusaamatus Iraani suhtesÜheks oluliseks teemaks oli Lääne poliitikute vähene arusaamine Iraani kultuurist ja ajaloost.Sukles kritiseeris eriti USA poliitilist eliiti, kes tema hinnangul usub sageli omaenda propagandat. Selle tulemusena tekivad ekslikud eeldused – näiteks usk, et Iraani ühiskond murdub kiiresti välise surve all.Tema sõnul on Iraani poliitiline ja kultuuriline identiteet palju keerulisem ning põhineb **ajaloolisel vastupidavusel ja rahvuslikul uhkusel**.---## Avalik arvamus ja manipulatsioonSaates puudutati ka küsitlusi Iraanis.Mõned uuringud viitavad rahva soovile režiimimuutuseks, teised aga näitavad märkimisväärset toetust olemasolevale süsteemile. Arutajad märkisid, et sellised tulemused võivad olla **konteksti ja andmete tõlgendamise küsimus**, ning poliitilises võitluses kasutatakse statistikat sageli propagandavahendina.---## Lähis-Ida geopoliitiline keerukusVestluses käsitleti ka piirkonna laiemat poliitilist olukorda. Arutelu puudutas **Bahreini, Saudi Araabia ja Iraagi sisepoliitilisi pingeid** ning nende riikide rolli USA strateegias.Sukles rõhutas, et Lähis-Ida poliitikat ei saa mõista ainult sõjalise jõu või majandussanktsioonide kaudu. Piirkonnas toimuvad **keerulised sisemised võimuvõitlused**, mille mõju ulatub kaugele väljapoole riigipiire.---## Tuumarelvade küsimusArutelu puudutas ka Iraani tuumaprogrammi.Saates viidati mitmetele raportitele ja hinnangutele, mille kohaselt ei ole Iraan ehitamas tuumarelva. Samas kasutatakse tuumaprogrammi teemat sageli poliitilise surve õigustamiseks.See näitab, kui tihedalt on omavahel seotud **julgeolekupoliitika, diplomaatia ja geopoliitilised huvid**.---## Geopoliitika ja energiapoliitikaVestlus puudutas ka laiemat rahvusvahelist pilti. Arutajad tõid esile, kuidas Lähis-Ida konfliktid mõjutavad Euroopa energiapoliitikat ning USA strateegilisi huve piirkonnas.USA mõju Lähis-Idas ei puuduta ainult julgeolekut – see on seotud ka **energia, kaubanduse ja poliitilise mõjuga**.---## Keeruline piirkond, lihtsaid lahendusi poleSaate kokkuvõttes rõhutati, et Lähis-Ida poliitika on äärmiselt keeruline ning lihtsad lahendused võivad sageli olukorda hoopis halvendada.Andrus Sukles tõi esile, et edukas poliitika eeldab **kohaliku ajaloo, kultuuri ja poliitiliste eripärade mõistmist**.Ilma selleta jäävad geopoliitilised otsused pealiskaudseks – ja nende tagajärjed võivad olla ettearvamatud kogu piirkonnale.

Toomas Pauri autorisaates rääkis Andrus Sukles Iraani poliitikast, sõdadest ja Lääne mõjust 1 osa

# LÄHIS-IDA VARJATUD AJALUGU### Toomas Pauri autorisaates rääkis Andrus Sukles Iraani poliitikast, sõdadest ja Lääne mõjustToomas Pauri autorisaates oli seekord külaliseks **Andrus Sukles**, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi Iraani lähiajaloost ning Lähis-Ida poliitikast. Vestlus avas kuulajatele pildi keerulisest piirkonnast, kus ajaloolised sündmused, nafta ja suurriikide huvid on kujundanud tänase geopoliitika.Saates käsitleti nii **Iraani revolutsiooni, Iraani-Iraagi sõda kui ka Ameerika Ühendriikide rolli piirkonna konfliktides**.---## Iraani revolutsioon ja naftapoliitikaArutelu algas 1979. aasta sündmustega, kui **Iraani šahh kukutati** ja riigis toimus islamirevolutsioon.Sukles selgitas, et paljud pinged Iraanis olid seotud naftapoliitikaga. Tema hinnangul kujundasid piirkonna poliitikat aastakümneid **Briti ja Ameerika naftahuvid**, mis tekitasid Iraanis tugeva vastureaktsiooni.Kui Iraan otsustas oma naftavarad rahvusriigistada, kasvasid rahvusvahelised pinged kiiresti.See oli üks teguritest, mis viis piirkonna poliitilise destabiliseerumiseni.---## Iraani-Iraagi sõda ja suurriikide rollSaates analüüsiti ka **Iraani-Iraagi sõda (1980–1988)**, mida peetakse üheks verisemaks konfliktiks Lähis-Idas.Sukles kritiseeris USA poliitikat, väites, et Washington käitus konfliktis kahepalgelselt, müües relvi erinevatele osapooltele.Vestluses viidati ka **Iraani-Contra skandaalile**, kus USA luureteenistus oli seotud relvatehingutega ning väidetavalt kasutati nende rahastamiseks ka narkokaubanduse tulusid.---## Iraani poliitiline süsteemSukles kirjeldas Iraani ühiskonda hoopis teise nurga alt, kui see sageli Lääne meedias esitatakse.Tema sõnul ei ole Iraan pelgalt autoritaarne riik, vaid **kompleksse poliitilise süsteemiga riik**, kus tegutsevad parlament ja erinevate rahvusrühmade esindus.Ta rõhutas, et paljud Iraani kohta levivad väited on tema hinnangul **lihtsustatud või propagandistlikud**.Sukles väitis ka, et Iraani seadused keelavad tuumarelva arendamise, mistõttu peab ta tuumaprogrammi käsitlevat diskussiooni sageli poliitiliselt motiveerituks.---## Terrorismi mõiste ja poliitiline narratiivSaates arutati ka terrorismi mõistet ja seda, kuidas seda kasutatakse rahvusvahelises poliitikas.Sukles märkis, et erinevaid organisatsioone kujutatakse tihti erinevalt sõltuvalt poliitilisest kontekstist. Näiteks toodi arutelus esile, kuidas **Hamasest räägitakse rahvusvahelises diskursuses** ning kuidas narratiivid võivad riigiti erineda.---## Kriitika USA Lähis-Ida poliitikaleVestluses kõlas ka kriitikat Ameerika Ühendriikide Lähis-Ida poliitika suhtes.Sukles leidis, et paljud USA sekkumised piirkonnas on olnud seotud **majanduslike ja strateegiliste huvidega**, eriti naftavarudega.Tema hinnangul on just Iraani rikkalikud loodusvarad olnud üks peamisi põhjuseid, miks riik on olnud rahvusvahelise surve all.---## Õppetunnid EestileSaates puudutati ka Eesti poliitikat.Sukles kritiseeris Eesti valitsuse madalat toetusprotsenti ja tõstatas küsimuse, kas Eesti võiks õppida teiste riikide poliitilistest süsteemidest, sealhulgas Iraanist.Tema sõnul peaksid inimesed olema **kriitilised nii Lääne kui ka Ida poliitiliste narratiivide suhtes**.---## Kriitilise mõtlemise tähtsusSaate lõpetuseks rõhutas Andrus Sukles vajadust analüüsida rahvusvahelist poliitikat kriitiliselt.Tema sõnum oli lihtne:**maailmapoliitikat ei saa mõista ainult ühe vaatenurga kaudu.**Tuleb vaadata ajalugu, majandust ja geopoliitilisi huve.Alles siis hakkab pilt selginema.