Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni aruanne nendib, et pool kõigist aastail 1970-2019 registreeritud katastroofidest olid seotud ilmastiku, kliima, sademete ja üleujutustega. Keskmiselt on iga päev kuskil maailmas mõni seesugune traagiline sündmus.
Tänavune juuli oli Maa ajaloo kõige kuumem kuu. Kliima soojeneb ja uued temperatuurirekordid sünnivad nii maismaal kui ka ookeanides.
Kuidas see mõjutab Eesti elanikke ja loodust, sellest rääkisime Rohetunnis geofüüsika doktori, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessori, atmosfäärifüüsik Piia Postiga.
Palju räägitakse kliimamuutuste leevendamise abinõudest, aga sellele, kuidas muutustega kohaneda, pööratakse vähe tähelepanu. “Eestis puudub kliimamuutustega kohanemise õige strateegia,” märkis Post. “Tõepoolest, eriti selle leevendamise osas on olemas rahvusvahelised lepped, millest me oleme väga varmad kinni pidama ja see kõik on väga õige ning seda tulebki teha, aga kliimamuutustega kohanemise osas on niimoodi, et seda tuleb teha siin kohapeal. Ja seda me peame ise tegema oma tarkusest lähtudes. Probleem on selles, et tegelikult ei ole tellitud neid teadusuuringuid. Kliimamuutustega kohanemise kava on kokku pandud umbes kümme aastat tagasi. Selleks andis raha Norra riik, aga meie teadlastena vaatasime juba tol hetkel kõrvalt, et seda tehti mitte tolleaegse teaduse tasemel, vaid omaenese tarkusest. Pärast seda pole sisuliselt seda kava uuendatud. Sellega käis kaasa ka rakenduskava, aga neid rakenduskava asju pole kunagi ellu viidud.”
Piia Post rääkis Rohegeeniuse toimetajale Ivar Soopanile ka eelmise nädala suurest tormist, mis tekitas purustusi Lätis, oli meil suhteliselt leebe, aga siit edasi liikudes põhjustas Norras harvanähtavas ulatuses üleujutusi.
Vestlesime ka Vaikse ookeani soojenemise kliimanähtuse El Niño mõjust, mis ulatub isegi meieni, kliimaharidusest ja kliimaärevusest.
Rohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. Vastupidi
Rohetund #46: Tuumaenergia maaletoojatele anti vastulöök – müüdimurdjad selgitavad, mis on valesti
Rohetund #46: Päikesepaneelid pole olnud kunagi odavamad kui praegu. Kas osta praegu või kukub hind veel?
Rohetund #45: Kuld ja muu rikkus on ripakil – kuidas haruldased muldmetallid Eesti maapõuest kätte saada?
Rohetund #44: Milline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad?
Rohetund #43: Eestlaste karastusjoogil Raw Edge on potentsiaali saada üleilmseks hitiks
Rohetund #42: Kas see tooks prügimajandusse pöörde, kui jäätmejaamades oleks pood, kohvik ja parandustöökoda?
Rohetund #41: Eesti ettevõte muudab puidujäägid paarikümne sekundiga väärtuslikuks biomaterjaliks
Rohetund #40: Vesinikuenergia tootmise ja kasutamise kiirkursus – millal tuleb läbimurre?
Rohetund #39: Esmakordne uuring paljastab maakodude suurimad probleemid ja renoveerimise takistused
Rohetund #38: Kümned tuhanded eramud vajavad renoveerimist. Kuidas teha seda õigesti ilma maja kahjustamata?
Rohetund #37: Miks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt?
Rohetund #36: Miks see oluline on, et Eesti kerkis jätkusuutliku turismi edetabelis 99 riigi seas neljandaks?
Rohetund #35: Urmas Tartes: Pöördepunkt on saabunud, rohetehnoloogia arengut enam peatada ei saa
Rohetund #34: Äädikakärbsed, sääsed, ämblikud, kõrvahargid – kuidas nende kodukäijatest putukatega sõbralikult koos elada?
Rohetund #33: Eestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on?
Rohetund #32: Kuulus Metsküla algkool ja veel kuulsam Matsalu loodusfilmide festival – miks on vaja mõlemat?
Rohetund #31: Spetsialistid teevad selgeks: Miks kodumasinad oodatust varem lagunevad?
29.08 Rohetund #30: Kuidas üks festival suudab keskkonnahoiuks teha rohkem kui teised? Aga räägime ka ebaõiglusest ja taimetoiduhirmust
Create your
podcast in
minutes
It is Free
Jim & Bill (It‘s Another Day)
HauntingLive
Dr. Paul’s Worldviews
The Ben Shapiro Show
The Daily